Olgu õnnistatud suvi! Või õigemini see, et kool selleks korraks läbi on, sest suveilma siin Eestimaal veel küll ei ole. Aga võiks ju!? Õnneks lähen ma juba nelja päeva pärast Ungarisse, kus on umbes poole soojem kui siin :) Tagasi tulles ma igatahes loodan, et ilmad on siingi soojemaks muutunud.
Mis ma siis kõike võiks siia kirjutada?Ok, just vaatasin, et viimane postitus on tehtud detsembris, nii et siia võiks nii mõndagi kirja panna. Mis mu elus siis toimunud on selle pika aja jooksul. Märkimisväärsemad asjad, mis mul hetkel pähe tulevad, panen nüüd kirja.
Jaanuaris läksin ma tööle. Hotelli. Olen administraator, sehkendan enamasti soomlastega. Viimasel ajal eriti just purjus Soome meestega, kes raha eest Eesti naiste armastust tahavad tunda. Täiesti masendav tunne tekib, kui minul arvatakse olevat mingeid meile või telefoninumbreid, kust neid leida. Siis pinnitakse mingi veerand tundi, et kuidas siis ikka ei ole, et kindlasti on kuskil arvutis kirjas. Tere-tore, minge linna ja otsige ise sealt mõne tänavanurga pealt, kui nii suur häda käes on! Muidu on adminni töö suhtelistelt talutav, kui mõningased pirtsakad ja pahurad kliendid jutust välja jätta. Üks suuremaid miinuseid selle töö juures on öösel töötamine. Järgmise päeva saab suuremas osas lihtsalt maha magada, fun!
Veebruari keskpaigas sain ma lõpuks selle vägiteoga hakkama, et tegin endale autojuhiload ära! Jei! Kaua tehtud kaunikesed, ma ütleks. Kaheksa kuud on ikka päris mõnus aeg, mis nende alla magama panna. Aga vähemalt nüüd saab vahel veits vrõnnida, kui vaja. Selle võiks ka ära märkida, et esimese põntsu sain ka ära tehtud. Aga noh, õnneks oli see puksiiriauto, mis mulle ette jäi ja temaga midagi ei juhtunud. Too autojuht oli ka sõbralik ja tore ning ütles, et mida varem see põntsupanemine ära tehakse, seda parem. Hiljem olen ise ka selle üle mõelnud, et ongi... kui juba ära oled teind selle triki, siis oledki edaspidi ettevaatlikum ja loodetavasti ka parem autojuht.
Märtsis ostsin endale kauaoodatud läptopi. Siiamaani on ta mind hästi teeninud. Loodan, et ta teeb seda ka edaspidi. Kirjutan tema taga istudes praegugi. Minu ilus valge läpakas :)
Nüüd on mäluauk. Peale selle ei olegi vist midagi juhtunud, mida oleks mõtet kirja panna. Täna aga juhtus see, et hommikul ärgates oli mu vasak õlg kange. Nüüd ma olen "haige". Ema arvas, et äkki on närvipõletik. Oh joy! Just täpselt seda mul veel vaja oligi. Nüüd, kui ma kohe kohe Ungarisse minemas olen. Igatahes usun, et kirjutan Ungari reisist mingi pisikese järelkaja, kui tagasi tulen.
Ahjaa, homme kell 15 lõpetab mu pisike õde gümnaasiumi. Ei mõista mina, kuhu see aeg nii ruttu lendab. Alles ma ise ju lõpetasin? Aga küll me üle elame :)
Nautige meie mõnustaid vihmaseid juunikuu õhtuid.
Ciao!
