teisipäev, 12. oktoober 2010

augusti lõpp - september 2010

Kuna ma viimase postituse tegin 19. augustil, siis jäi sellest täpselt välja minu sünnipäev. Ühesõnaga otsustasin siis 20.08, et võiks jälle oma vanusenumbrit ühe võrra suurendada. Õnnestuski! :)
Hommikul ärkasime üles, läksime hommikust sööma ja köögilaua peal ootas mind suur karp. Olin vägagi üllatunud, sest kingiks olin soovinud midagi mägatavalt pisemat. Tuli välja, et tegu oli naljakingiga. Karp oli täis Jürgeni töö juurest pärit "täidist" ja seal sees peidus oli paar pisemat üllatust (lotopiletid ja üllatusmuna) ning minu sünnipäevasoov - M.Raua raamat "Sinine on sinu taevas". Kahjuks pean tõdema, et selle lugemiseni ma veel jõudnud ei ole. Aga seda selle pärast, et hekel on mul pooleli Harry Potter raamatud. Kui veel täpsemalt teada tahate, siis olen praegu 5. osa kallal. Aga see selleks... edasi sünnipäevast.
Hommikusöök söödud, hakkas Jürgen hirmsasti õue minna tahtma. Tuli siis välja, et temal on plaan mind kuskile viia. Dresscode: mugavad riided ja papud. Riided seljas, võis sõit alata. Jürgen üritas mind segadusse ajada, linna peal tiirutades. Aga lõpuks jõudsime sihtpunkti - Nõmme Seikluspark. Kuna mina olin talle sünnipäevaks Otepää Seiklusparki kinkepileti kinkinud, siis ta sain mulle nö. tagasi teha.












Maa ja taeva vahel sai ka mõned sünnipäevaõnnitlused vastu võetud :)













Seiklemise käigus jõudis mulle ka ema helistada. Otsustasime, et läheme maale ja sööme kartulisalatit ja õunakooki. Mõeldud, tehtud. Seal saime veel peale kauba auto ka ära pestud, kuigi alles teisel katsel. Esimesel katsel üritas seda teha mu kallis õeraas, aga peale kuivamist oli auto nagu sini-halli kirju lehmavasikas :) Aga seda ma võin küll öelda, et jäin oma sünnipäevaga väga väga rahule. Kõige tähtsam on ikkagi endale kallite inimestega koos olemine!

21. augustil toimus Kaido ja Pehka väike ärasaatmispidu. Nimelt otsustasid noormehed, et nemad lähevad aastakeseks maailma pahupoolele - Austraaliasse, õnne otsima. Edu ja meeleolukaid avastamisretki neile!

Kooli algusega algas ka rahvatantsu uus hooaeg. Loodetavasti läheb see aasta kõik plaanide kohaselt ja me saame 2011. aasta suvel XI Noorte tantsupeol osaleda. Ma tõesti tahaks seda nädala pikkust proovideperioodi jälle. Uskumatu, aga tõsi!

Septembris sain lõpuks oma kõrvamurele lahenduse. Läksin päris kõrvaarsti juurde, mitte traumapunkti ja sain õige diagnoosi - põletik kuulmekilel. Nädal aega õigeid kõrvatilku ja asi lahendatud! Ega haigus ei taha siis ära minna jah, kui seda valede rohtudega ravida. Nagu mina seda alates juuli keskpaigast teinud olin. Aga vähemalt sai kõik korda. Seda siis selleks korraks. Sest arst ütles, et kellel on kõrvapõletik olnud, et sellel kipub see tagasi tulema. Loodame, et mitte liiga ruttu :)

5. septembil käisime tüdrukutega Anna juures istumas. Annakene on nüüdseks juba tagasi Prantsusmaal ja õpib magistrantuuris. Sõime head ja paremat ning jõime põhimõttelisel kolme peale ära ühe pudeli veini ja teise vahuveini. Kell 2 päeval! :D See oli midagi uut ja huvitavat.

17.-19. septembri veetsin koos Jürgeni emaga Hiiumaal. Tegime õunamoosi. See oli minu jaoks uus kogemus. Olin küll varem näinud, kuidas õunamoosi tehakse, aga ise teinud ei olnud. Ütleme nii, et õunu sai kooritud omajagu. Pärast olid sõrmed krimpsus, nagu peale vannis käiku.

24. septembril käisime Rauno juures istungil. Nimelt oli tal vahepeal sünnipäev, aga meie sellel õigel päeval ei saanud kahjuks peole minna. Peale meid olid seal veel Kaarel, Raivo ja Tiina. Mängisime Euroopa mängu. Sama nagu Eesti mälumäng, aga umbes miljon korda keerulisemate küsimustega :)

25. septembil käisime Kannu Kõrtsis ansamblit MaMa kuulamas. See oli natuke ka Aedu ärasaatmispidu, kuna ka tema läks kängurudemaale õnne otsima! Selline tunne tekib, et varsti peab ise ka sinna minema. Keegi ju ei keela ja terve elu on alles ees! Mõtleb ja vaatab seda asja veel...

26. septembil sain üle pika aja tüdrukutega kokku. Käisime oma traditsioonilises istumiskohas ja rääkisime kõigest, mis pähe tuli. Kes teab, see teab, kes ei tea, sellel ei olegi vaja teada.

Vahepealsed kinoelamused:
Võluri õpipoiss (The Sorcerer's Apprentice) - ebareaalne, aga huvitav jägida;

Suured (Grown Ups) - naljakas, imelikult naljakas, naljakas.

Ja niimoodi see septembrikuu vaikselt ära lõppeski. Ma loodan, et oktoobist on sama palju, kui mitte rohkemgi kirjutada :)