Man, i feel like a MAN...

Susser vusser musser. Esimest korda oma elatud 19 aasta, 6 kuu ja 18 päeva jooksul tegin ma midagi, mida ma kunagi varem teinud ei ole. Ja ma ei uskunud, ka oma kõige imelikemas unenägudes mitte, et mida midagi sellist teha võiksin. Täna, 10. märtsil 2006, kella kolme paiku, Meriliis keevitas! Jah, te lugesite õigesti. Õigemini ma proovisin keevitada. Või noh, ma ei teagi kuidas seda kirjeldada. See oli midagi uskumatut. Ma tean nüüd kuidas see värk toimib, imelik aga tõsi. Ma isegi ei mõelnud kunagi selle peale mis sädemed need seal lendavad, kui mõni mehike kuskil telekas keevitab. Lihtsalt oli lahe vaadata, et vau, peaaegu nagu ilutulestik. Aga nüüd ma tean seda ja veel imelikum on see, et see tundub mulle täiesti tavalise ja iseenesest mõistetavana, et need on pisi-pisikesed sulametallipiisad.

Terve see kogemus pani mind ennast mehelikuna tundma. Ma olen nüüd juba pikemat aega põhiliselt ainult meeste keskel aega veetnud, aga seda tunnet ma veel tänaseni tundnud polnud. Samas jällegi, eks see ole vist natuke normaalne, et mul selline tunne tuli, kui kõik teised, kes mind ümbritsesid olid meessoost ja tegelesid sellise asjaga, mida peamiselt ikkagi mehed ju teevad. Või mis? Aga samas andis märku ka minu naiselik pool. Sellel hetkel, kui me pidime need kitlid selga panema. Prr, see oli.... fuka! Kui mustad, ei siin ei saa sõna mustad vist enam kasutadagi. Mis on mustem kui must? Emm, no igatahes olid need kitlid kohe megamäärdunud ja, vabandust väljenduse eest, lausa peaaegu et sitased. Kuigi ma olin alles paar tundi tagasi ennast puhtaks küürinud, tekkis hirmus tahtmine uuesti dushi alla minna!

Arvan, et kokkuvõtvalt võin ikkagi öelda, et see kogemus oli fun. Ma ei usu, et ma midagi sellist enam kogen ja eks kõike peab varem või hiljem proovima :) Proovige teiegi midagi uut ja huvitavat!