augusti lõpp - september 2010

Kuna ma viimase postituse tegin 19. augustil, siis jäi sellest täpselt välja minu sünnipäev. Ühesõnaga otsustasin siis 20.08, et võiks jälle oma vanusenumbrit ühe võrra suurendada. Õnnestuski! :)
Hommikul ärkasime üles, läksime hommikust sööma ja köögilaua peal ootas mind suur karp. Olin vägagi üllatunud, sest kingiks olin soovinud midagi mägatavalt pisemat. Tuli välja, et tegu oli naljakingiga. Karp oli täis Jürgeni töö juurest pärit "täidist" ja seal sees peidus oli paar pisemat üllatust (lotopiletid ja üllatusmuna) ning minu sünnipäevasoov - M.Raua raamat "Sinine on sinu taevas". Kahjuks pean tõdema, et selle lugemiseni ma veel jõudnud ei ole. Aga seda selle pärast, et hekel on mul pooleli Harry Potter raamatud. Kui veel täpsemalt teada tahate, siis olen praegu 5. osa kallal. Aga see selleks... edasi sünnipäevast.
Hommikusöök söödud, hakkas Jürgen hirmsasti õue minna tahtma. Tuli siis välja, et temal on plaan mind kuskile viia. Dresscode: mugavad riided ja papud. Riided seljas, võis sõit alata. Jürgen üritas mind segadusse ajada, linna peal tiirutades. Aga lõpuks jõudsime sihtpunkti - Nõmme Seikluspark. Kuna mina olin talle sünnipäevaks Otepää Seiklusparki kinkepileti kinkinud, siis ta sain mulle nö. tagasi teha.












Maa ja taeva vahel sai ka mõned sünnipäevaõnnitlused vastu võetud :)












Seiklemise käigus jõudis mulle ka ema helistada. Otsustasime, et läheme maale ja sööme kartulisalatit ja õunakooki. Mõeldud, tehtud. Seal saime veel peale kauba auto ka ära pestud, kuigi alles teisel katsel. Esimesel katsel üritas seda teha mu kallis õeraas, aga peale kuivamist oli auto nagu sini-halli kirju lehmavasikas :) Aga seda ma võin küll öelda, et jäin oma sünnipäevaga väga väga rahule. Kõige tähtsam on ikkagi endale kallite inimestega koos olemine!

21. augustil toimus Kaido ja Pehka väike ärasaatmispidu. Nimelt otsustasid noormehed, et nemad lähevad aastakeseks maailma pahupoolele - Austraaliasse, õnne otsima. Edu ja meeleolukaid avastamisretki neile!

Kooli algusega algas ka rahvatantsu uus hooaeg. Loodetavasti läheb see aasta kõik plaanide kohaselt ja me saame 2011. aasta suvel XI Noorte tantsupeol osaleda. Ma tõesti tahaks seda nädala pikkust proovideperioodi jälle. Uskumatu, aga tõsi!

Septembris sain lõpuks oma kõrvamurele lahenduse. Läksin päris kõrvaarsti juurde, mitte traumapunkti ja sain õige diagnoosi - põletik kuulmekilel. Nädal aega õigeid kõrvatilku ja asi lahendatud! Ega haigus ei taha siis ära minna jah, kui seda valede rohtudega ravida. Nagu mina seda alates juuli keskpaigast teinud olin. Aga vähemalt sai kõik korda. Seda siis selleks korraks. Sest arst ütles, et kellel on kõrvapõletik olnud, et sellel kipub see tagasi tulema. Loodame, et mitte liiga ruttu :)

5. septembil käisime tüdrukutega Anna juures istumas. Annakene on nüüdseks juba tagasi Prantsusmaal ja õpib magistrantuuris. Sõime head ja paremat ning jõime põhimõttelisel kolme peale ära ühe pudeli veini ja teise vahuveini. Kell 2 päeval! :D See oli midagi uut ja huvitavat.

17.-19. septembri veetsin koos Jürgeni emaga Hiiumaal. Tegime õunamoosi. See oli minu jaoks uus kogemus. Olin küll varem näinud, kuidas õunamoosi tehakse, aga ise teinud ei olnud. Ütleme nii, et õunu sai kooritud omajagu. Pärast olid sõrmed krimpsus, nagu peale vannis käiku.

24. septembril käisime Rauno juures istungil. Nimelt oli tal vahepeal sünnipäev, aga meie sellel õigel päeval ei saanud kahjuks peole minna. Peale meid olid seal veel Kaarel, Raivo ja Tiina. Mängisime Euroopa mängu. Sama nagu Eesti mälumäng, aga umbes miljon korda keerulisemate küsimustega :)

25. septembil käisime Kannu Kõrtsis ansamblit MaMa kuulamas. See oli natuke ka Aedu ärasaatmispidu, kuna ka tema läks kängurudemaale õnne otsima! Selline tunne tekib, et varsti peab ise ka sinna minema. Keegi ju ei keela ja terve elu on alles ees! Mõtleb ja vaatab seda asja veel...

26. septembil sain üle pika aja tüdrukutega kokku. Käisime oma traditsioonilises istumiskohas ja rääkisime kõigest, mis pähe tuli. Kes teab, see teab, kes ei tea, sellel ei olegi vaja teada.

Vahepealsed kinoelamused:
Võluri õpipoiss (The Sorcerer's Apprentice) - ebareaalne, aga huvitav jägida;
Suured (Grown Ups) - naljakas, imelikult naljakas, naljakas.

Ja niimoodi see septembrikuu vaikselt ära lõppeski. Ma loodan, et oktoobist on sama palju, kui mitte rohkemgi kirjutada :)

mai - august 2010 vol. 2

Heheiiii!
Ma olen tumba-jumba. Kui pea ei võta, võtab mingi aja pärast ikkagi! (Meriliisi uussõna)

Asjad, mis tänu fotosüüdistustele nüüd mu blogisse jõuavad.
Tundub, et pildistav telefon on päris kasulik asi :)

AGA....
Esiteks, me käisime juuni lõpu poole Hiiumaal. Niisama ja mitte niisama ka natuke. Igatahes muutus Jürgen siis haldjaks

SIIS...
Enne Itaaliasse sõitu jõudsime käi Õllesummeril. Vaatasime Saku telgis "Meri ja Orav" etendust. Telekast olin näinud varem, aga nö. otsepilt oli väga äge ja naljakas :D
Pärast istusime mingis tantsutelgis, tantsisime natuke ja proovisime Uku fäänsi-shmäänsi prille










JA...
Siis me käisime 3. augustil Järve keskuses tsillimas, et aega veeta kuni meie Jonnipunni esiklaas ära vahetatakse. Kuna meil oli veel natuke aega surnuks lüüa, siis otsustasime, et kõnnime Järvelt Catweesi. Ei olnud pikk tee, aga meie kahjuks või õnneks hakkas vihma sadama... ja seda pääääris korralikult. Mul oli küll vihmavari kaasas, aga väga kasu sellest ei olnud. Naerdud sai nii, et mitme päeva eest. Mõnus... Jürgen, millal kordame? PS. Sa oled selle vihmavarjuga meganummi :PNING...
Kõige viimane asi, mis meenub on see, et 8. augustil sidus Jürgen mu silmad kinni ja viis mind sõidule. Ja kui me kohale jõudsime olime me Loomaaias! Kahjuks me unustasime fotoka kaasa võtta. Õigemini Jürgen ei mõelnud sellele ja mina ei osanud mõelda, kuna ma ei teadnud kuhu minek. Aga ma sain paar pilti turnivast inimloomast.Nonii... nüüd on vist kõik selleks korraks :)

mai - august 2010

Vahepeal on nii nii palju asju juhtunud, et ma kõike niikuinii ei mäleta. Aga need asjad panen kirja, mida mäletan!

Jürgen sai 30. mail aasta aega vanemaks. Juhuu!

Juunis käisime Rakveres Meeste tantsupidu vaatamas. See oli äge!









Juuni keskpaigas sain ma Mupo käest 300.- trahvi, kuna ma sõitsin endale teadmata ilma piletita. Tavaliselt on mul telefonis meelespea, et kuukaart läbi saab, aga see kord ei olnud. Ja nii ma olin juba 5 päeva jänes olnud.

3. juuli oli äge, sest siis me käisime Otepää Seikluspargis. Huuuhh, ma pidin seal päris mitu korda oma kõrgusekartusele vastu astuma. Mul selline tunne, et mul ei ole mitte kõrgusekartus vaid hoopis kukkumiskartus. On selline asi üldse olemas? Mõlemal juhul on jube!









Esimesel pildil on kõik veel kuki-muki, aga nii kõrgel olla, nagu teisel pildil pole enam naljaasi.

Siis me käisime ühel ägedal sünnipäeval, kus mina olin Preili Jänes ja Jürgen oli Härra Kass :)
Ja 18. juulil õhtupoolikul satarisime Tallinnast Itaaliasse Europeade festivalile.
Eesti - Läti - Leedu - Poola - Tšehhi - Austria - Itaalia ja teistpidi tagasi.









Kinos oleme ka käinud mõned korrad:
Videviku saaga: Päikesevarjutus (The Twilight Saga: Eclipse) - raamatu oli parem, aga vaadatav
Algus (Inception) - minu jaoks natuke liiga sürr, aga mõte iseenesest oli lahe
Lohista ta lavale (Get Him To The Greek) - nalja ja pulli film.

Ma üritan edaspidi tublim olla ja väiksemate vahedega positusi teha. Siis on ehk rohkem meeles, mida kirja peaks panema :)

Midagi uut...

Eile, kuu aega tagasi (22.aprillil), sai meie pisike pere uue nö. pereliikme. Ja seda siis auto näol. Me oleme äämiselt õnnelikud, et just tema meie väljavalituks osutus. Esitleme uhkusega - Jonnipunn!Jonnipunn, jah. Sest talle meelid kõige peale piiksuda, mis talle meelehärmi tekitab :) Eks see ole enamustel uuemat sorti autodel nii, aga Jonnipunn sai nime just tänu sellele. Loodame, et ta jääb meile truuks sõbraks veel mitmeteks aastateks!

Peale selle käisime veel autosid vaatamas, aga mitte endale, vaid teiste eputrillade omasid. Esimesel mail käisid Ameerika ja muude uhkemate autode omanikud Rotermanni kvartalis oma tibukesi-kukkununnusi demonstreerimas. Autodest kahjuks pilte ei ole, aga paar pilti on sellest, kuidas line-tantsu õpitud sai :)









Eile käisime Rõõmutaldadega Sauel esinemas. Suutsin endale, sarnaselt Türgis juhtunule, taaskord pärja pähe päevitada! Aasta tagasi sai see rant välja päevitatud, aga nüüd kadus Eestimaal, nagu minu kiuste (puhkuse ajal ka veel), päike teadmata ajaks pilvede taha! Mulle meeldibki ringi käia, kui pool laupa on valge ja teine pool punane. Aitäh, Ilmataat :)

Tegus Ülestõusmispühade 1. püha

See oli juba paar päeva tagasi teada, et me täna oma siksikese pesulasse viime... hommikul siis jõime tee ära ja suundusime Jazzi pesulasse. Enne seda saime Jürgeni vanavanematelt kutse nendega koos Keila-Joale juga vaatama minna. Otsustasime, et võtame osa sellest üritusest! Väga ilus ja vägev vaatepilt,vett oli tohutult, siinkohal paar pilti sellest:

Peale sealt tagasi tulekult läksime pesulasse autole järgi. SHAINIII ---> Sõitsime väikese tiiru linnapeal ja siis koju. Kodus olid juba olemas kõik vajalik, et teha üks ananassi-porru-sinihallitusjuustu-vahukoore-ahjuforell. Minu esimene iseseisev kalaküpsetus! Olalaaa... aga õnnestus uskumatult hästi :)























Edu kõigile autopesijatele ja isehakanud kokkadele! :)

a.r.m.a.s.t.u.s.

Ostsin täna armastuse võluvett, kuna minu armastus sõitis eile laevaga üle vee Soomemaale nädalaks. Loodame, et vesi aitab igatsust vähendada...
Vett ostes märkasin ühte huvitavat aspekti. Sellel võluveel on 7 erinevat marki - küllus, elurõõm, õnn, armastus, tervis, tasakaal ja rahu. Iga mark oma värvi. Ja armastuse on nad teinud roheliseks, kuigi ka punane (üldiselt levinud "armastuse värv") on tootevalikus esindatud. Kas sellega tahetakse midagi öelda või ongi armastus rohelist värvi?
Tegelikult on tähtis see, et Jürgen (ükskõik mis värvi ta ka ei ole) on ikkagi teisel pool Soome lahte! Saadan SUURED kallistused sinu poole teele! :)

EDIT: Iluspiltmeist, et oleks ilus.

Lumelinn ja sõbrapäev!

Vahepealt on puudu postitus, mis kajatastaks meie Lumelinnas käiku. Otsustasime siis ühel pühapäeval (31. jaanuar), et lähme vaatame need lossid ja elukad üle. Mina jäin täitsa rahule. Ajastus oli meil ka väga õige, kuna siis kui me kodu poole hakkasime liikuma, hakkas juba täitsa külmaks minema, kuna tuul tõusis.. Aga allpool siis mõned pildid sellest päevast.

Partide pidupäev

Lohega

Pärdikuga

Vaalaskalaga :)

PS! Äkki mõni teist on huvitatud WC-kategooria juhilubadest? Tundub, et Kadriouru autokoolis on võimalik ka sellise huvitava asjaga tutvust teha :DJa kuulge, täna on ju 14. veebruar ehk VALENTINIPÄEV ehk SÕBRAPÄEV! Kallid sõbrad ja sõbrannad, kus iganes te antud hetkel maamunal ei viibi, teadke et olete tohutult kallid!
Jagan teiega minu kõige armsamat sõbrapäevakimpu. KALLISTAN!

Johhaidiii!

Eile käisime Jürgeni kursavendadega Männiku karjääri peal jäärajal. Kõige geniaalsem idee oli muidugi läheneda sellele rajale karjääri teisest otsast. Kuna ühe kursavenna neljaveoline auto läks sellest sügavast lumest ilusti läbi, siis julges Jürgen arvata, et ka tema armas autoke on kõikvõimas :D Ja nii me siis istusimegi kuskil tund aega seal lumes. Kordamööda autot lükates ja juhtides, kiiruseks ehk 0,5 meetrit/minutis :P Tempo tundus selline, et üks samm edasi ja kaks sammu tagasi. Masendav! Mingi maa olime me lõpuks ikkagi edasi liikunud, aga kui me oleks selle sama tempoga jätkanud, lükkaks me seda autot seal praeguseni. Meie päästeingliks oli loomulikult see sama neljaveoline koletis. Aga päris jube oli see teekond seal köie otsas. Osad kohad jää peal/lume all olid veega kaetud ja siis käis ikka elu silme eest läbi. Üks minu senise elu ärevamaid kogemusi. Tagantjärgi mõeldes saab isegi naerda selle üle, aga ega lähimal ajal sarnase kogemuse osaliseks küll saada ei taha. Natuke aega hoian ma kindlasti igasugustest libe- ja jääradadest eemale!

Alrighty...

Et siis nüüd on lood niimoodi, et ma sain eile enda käsutusse juhiload, kus peal on minu pilt ja minu nimi ja mis kehtivad aastani 2020! Ma olen nii äge :D Enam ei ole vaja muretseda, et see vahtraleheke mu akna peal ilutseks. Mission completed!

Selle rõõmsa sündmuse puhul sain kingituseks raamatu "Silmuskudumine" (Claire Hallik, 2009). Kellele rohkem huvi pakub, siis link on järgmine http://www.varrak.ee/product/6467/ . Nii põnev on vaadata, kuidas pelgalt põhikoe muutmisega saab nii nii erinevaid koekirju luua. Kui ma ükskord rahvariiete kallal nokitsemise lõpetan, siis hakkan kuduma :D Hoidke alt, varsti saate kõik sünnipäevadeks ainult minu kootud asju :P

Ahjaa, seda ka... http://www.urbandictionary.com/ ütleb sõna 'alrighty' kohta järgmist: A "gay" way of saying alright, when you don't really mean or want to say "alright".
Et nojah... kui nii, siis nii :)

Öko.

Alates tänasest peaksin ma olema säästev autojuht. Käisin nimelt eile oma lõppastme koolitust tegemas ja täna läbisin sellega seoses säästva sõidu õppetunni.

Libedakoolitus eile oli suht lahe. Isegi teooriaosa kuulates ei hakanud igav. Sõitu tegime seal samas Männikul, kuulsal rate.ee libedarajal. Pooltki nii lahe ei olnud minu sõit varahommikul Männiku poole. Kuigi ma eile õppisin, kuidas libedal teel takistustele otsa sõitmist vältida, siis talvel mina enam autorooli eriti ei kipu. Vähemalt mitte pimedas ja maanteel. Ma pigem jätaks kirjutamata, mis juhtus. Aga lühidalt võin öelda, et mul oli jube!

Esmaspäeval lähen autkooli kontorisse, et oma lõppastme koolitus ametlikult lõppenuks kuulutada ja siis paari päeva pärast ARK-sse ja siis varsti varsti olen tervelt kümneks aastaks ametlikult autojuht :DTegelikult ma (ilmselgelt) ei sõitnud sellise autoga, aga unistada ju võib!! :)

Njämm.

Videvik.

Noorkuu.

Päikesevarjutus.

Koidukuma.

Neli suurepärast raamatut, millede kõigi autor Stephenie Meyer!
Just mõned hetked tagasi lõpetasin ma viimase raamatu lugemise ja tunnen, et tahaks kohe uuele ringile minna. Nii kaasahaarav on see välja mõeldud, aga samas huvitavalt lummav maailm. Leheküljed lausa lendavad su näppude all, kui Bella seiklused enam huvitavamaks minna ei saa, aga sinu üllatuseks seda ikkagi teevad.

Mina igatahes olen vaimustuses ja äärmiselt õnnelik, et mul kõik neli raamatut olemas on, et need tulevikus kapsaks lugeda! :)